Minu uurimuse algimpulss on väga päevakajaline: olen tegelenud etenduskunstiga 20 aastat, koroonaga suleti teatrid ja tekkis küsimus, kas live-etendust on võimalik kolida veebi nii, et esinejad ja teater ja vaatajad on kõik eri kohtades. Mis juhtub, kui panna näitleja, videokunst, siin-ja-praegu-tunne, inimesed kodudes ja veebilehe kujundus blenderisse ja teha neist smuuti? Kuidas – ja kas üldse – saab kogemust, mis on nii rituaalne kui füüsiliste kehade vaheline, toppida valguskaablisse ja paisata üle interneti laiali? Mängud, muusika, filmid ja porno saavad – miks teater ei saa? Muidugi saab, aga küsimus on kuidas? Kui see peaks õnnestuma, siis saab käia etendustel ja kunstisündmustel üle maailma, olla kursis kõige uuemate ja paremate teostega, pääseda ligi kõigele. Vaja on lihtsalt leida sobiv võti.

Minu esimeses doktori-eksperimendis „Hundid/Wolves“ huvitavad mind kõige põhilisemad raamid: kohalolutunne ning siin ja praegu etenduse mängimise tunne. Ma kasutan nende raamide sees töötamiseks selliseid instrumente nagu interaktsioon, improvisatsioon, eelhäälestus.

Interaktsioon: eksperiment toimub platvormil elektron.art, mis on spetsiaalselt disainitud keskkond live-kogemuse edasi andmiseks. Lisaks videostriimile on vaatajatel võimalus suhelda nii omavahel kui ka esinejaga.

Improvisatsioon: Meil on programmeeritud väike tekstigeneraator, mis teatud intervalliga soovitab näitlejale kasutamiseks järgmist sõna. Selle generaatoriga koostöös liigub näitleja intensiivsuse ja sisu keerdkäikudes. Kogu eksperimendi aluseks on lihtne ja isiklik lugu. Ei ole rolli ega lavakujundust, on inimene ja kaamera ja tarkvara, ja üks lugu.
Sinu kehast jääb digitaalses ruumis järele ainult tekst. Aga me oleme “päris”, näitleja on “päris”, aeg on “päris”, see hetk on “päris”.

Selle lavastusliku eksperimendi fookuses on koosloome publikuga. Loodavas ruumis me tegeleme märksõnadega - kohalolu, interaktsioon, eelhäälestus, autentsus.

eˉlektroni eksperiment nr 3 “Hundid” toimub Taavet Janseni esimese projektina tema doktoriõpingute raames Eesti Kunstiakadeemias.

Idee ja lavastus: Taavet Jansen
Dramaturgia: Liis Vares
Näitleja: Marion Tammet
Kaamera: Jürgen Volmer
Tekst: Marion Tammet, rahvapärimus ja publik
Video ja heli: Taavet Jansen
Produktsioon: e⁻lektron

We get together and see how one prepares herself. The actress tells us a story that does not have an end yet. Through personal experiences, fears, through mythological landscapes of meaning, a text space opens up where we can all move together. Viewers can contribute with their text to the story, suggesting keywords where the story could branch out. Only text is left of your body in digital space. But we are "real", the actor is "real", time is "real", this moment is "real".

The main focus of this performative experiment is in co-creation with the audience. We are working with the keywords like presence, interaction, pre-conditioning, and authenticity in this space.

e⁻lektron's experiment nr 3, "Wolves," is taking place in the context of Taavet Jansen's doctoral studies in the Estonian Academy of Arts.

Idea and directing: Taavet Jansen
Dramaturgy: Liis Vares
Actress: Marion Tammet
Camera: Jürgen Volmer
Text: Marion Tammet, folklore and the audience
Video and sound: Taavet Jansen
Production: e⁻lektron