CAConrad: „Me oleme veest ja lihast ajamasinad,
mis on hukule määratud kui me ei vabane traumast.“

Trauma toimub alati kehas. See on sõnatu lugu, mida meie keha jutustab meile sellest, mis on turvaline ja mis mitte. See ei ole viga ega nõrkus, vaid väga tõhus elu jätkuvuse tööriist. Me oleme kehad, kes on sündinud teistest kehadest, toitmas teisi kehasid. Ühe põlvkonna hirm viib tundlikkuse ja isegi ärevuseni järgmises. Keha mäletab ja tagab mälestamise võimalikkuse. Keha ei ole ainult mälu paik, vaid ka värav mineviku juurde.

Me küsime endilt, kas meid saab pidada vastutavaks põlvkondadeülese trauma eest, kui alateadlik sund seda korrata takistab meil sellest vabanemist?
Mida saavad somaatilised praktikad ja erinevad koosolemise viisid teha kollektiivse ja individuaalse post-traumaatilise muutuse esilekutsumiseks? Kuidas kehapõhised lähenemised suudavad parandada holistilisi haavu, mida varjavad häbi ja dissotsiatsioonid ning mis lõhestavad meie kogemuse vahetut tõde?

Mis see on?

See on töötuba, mis tegeleb sellega, kuidas lahendamata ajalugu avaldub kehas. Me kutsume sind töötoa käigus tajuma, mida sinu keha endas hoiab ja millest ta räägib, samal ajal kui meie meel ei pruugi sellest veel teadlik olla. Sellele tähelepanu pööramine, millest meie keha räägib, võib olla võimas tööriist minevikusündmustega suhestumise avamiseks ja muutmiseks.

On olemas vaatenurk, mida jagame kollektiivselt, mis ulatub kaugemale rahvusriikide piiridest, see miski, mida me umbkaudu määratleme postsovetliku identiteedina ning ebamugavus, mis kaasneb sellega tegelemisel. Tundub, et pikka aega on tuimus, eemaldumine ja vaikimine olnud harjumuspärased sellega toimetuleku strateegiad, mida on edasi antud ühelt põlvkonnalt teisele. Me soovime uurida seda suhet meie keha ja narratiivi vahel ning meie keha rakulugude mälestamise võimalikku emantsipeerivat jõudu. Austades minevikku ja oma juuri, kutsume sind oma keha uuesti olevikku ümber istutama, vaadates keha ja aju ühendust holistilise lähenemise ja lugude jagamise kaudu.

Töötuba on jaotatud nelja päeva peale, uurides kehalist mälu, tarkust ja teadmisi läbi somaatiliste harjutuste ja kunstiliste praktikate. Seda juhivad Leedu kunstnikud Liza Baliasnaja ja Rūta Junevičiūte, kes oma kunstnikupraktikas uurivad - mälu, emotsioonide, põlvkondadevahelisuse ja poliitilise subjektiivsuse teemasid.

Mida sellest oodata võib?

Ajutine kogukond vestluseks ja jagamiseks.
Kollektiivne "stigmatiseeritud" ja keerukate piirkondlike pärand teemade teadvustamine.
Mälutöö ja tähenduste loomine Ida-Euroopa kontekstis.
Sissejuhatus töösse organitega: spetsiifiliste emotsioonide ja organite ühenduse uurimine.
Pikaajaline somaatiline tunnetamine.
Hääle ja puudutuse (nõusoleku korral) kaudu õppimine.
Loovad meetodid ja mängud etenduskunstide valdkonnast.
Tööriistad keha maandamiseks ja lõdvestamiseks hingamise kaudu
Empaatia ja austus iseenda tempo vastu.

Kellele see on?

Erineva vanuse ja taustaga osalejad on teretulnud. Julgustame osalema ka erinevate liikumisvõimekustega inimesi, aga saame seda teha vaid võttes eelnevalt arvesse, et electron.art kunstisaal paikneb kolmandal korrusel, millele pääseb ligi vaid treppe kasutades. Töötuba toimub inglise keeles, aga keerulisemate keeleliste nüansside puhul saame abiks olla eesti ja vene keele osas.

Kuna see toimub?

Neljal päeval ehk neljapäevast – pühapäevani 20-23. märtsil, kell 15:00-18:00.
Eelistame osalemist kõigil neljal töötoa päeval, aga see pole kohustuslik eeldus osalemiseks.

Liza Baliasnaja (Kaunas, 1994) on koreograaf ja etendaja, kes tegutseb aktiivselt Kölnis ja Vilniuses. Oma kunstnikupraktikas tegeleb ta peamiselt võimu, subjektiivsuse, keele ja vägivalla teemade uurimisega. Tema viimaseid lavastusi on esitletud erinevatel festivalidel nagu näiteks: Radiant Nights, Bâtard, New Baltic Dance, Almost Summer/ Feminist Futures, FAVORITEN and Tanz.Tausch. Etendaja ja dramaturgilise kõrvalpilguna teiste loomingule on ta teinud koostööd paljude kunstnikega sh Eszter Salamon, Christine De Smedt, Lenio Kaklea, Mårten Spångberg, Ula Sickle ja Lina Lapelytė. Ta on õppinud tantsu P.A.R.T.S-is Brüsselis ja tal on bakalaureuse kraad filosoofias KU ülikoolist Leuvenis.

Rūta Junevičiūtė on pärit Vilniusest ja osaliselt baseerub Amsterdamis. Ta on õppinud kunstiajalugu ja -teooriat, kauneid kunste ja koreograafiat ning tal on akadeemilised kraadid Vilniuse Kunstiakadeemiast ja Amsterdam Kunstiülikoolist (SNDO). Viimase seitsme aasta jooksul on ta uurinud keha kui tunnete arhiivi, põlvkondadevahelisust, tsensuuri mõjusid ja holistilisi lähenemisi tervenemisele. Oma kunstnikupraktikas tegeleb ta etenduse, teksti, joonistamise, video ja installatsiooni formaatidega. Tema viimaseid teoseid on esitlenud mitmed organisatsioonid sh Veem House of Performance, Frascati Theatre, de Brakke Grond Theatre - Amsterdamis, Vilnius Performance Art Biennial, Contemporary Art Center, Lithuanian National Gallery of Art ja Rupert - Vilniuses. 2023. aastal avaldas raamatu vandenõu esteetikast ja aisopostliku keele nähtusest Leedus ja Ida-Euroopas: https://artbooks.lt/en/product/aesopica/