Kui inimene kõnnib üle lava ja teine vaatab, siis on see teater. Kui inimene kõnnib üle lava ja miski näeb (jälgib?) teda, siis on see ehk etenduskunst. Kodus diivanil kubet sügades võid ka olla peategelane. (We perform by just existing.) Aga selleks, et lihtsalt olemine oleks etenduseks piisav, peab keegi looma keskkonna, kus see tõesti nii on. Kogu vanalinn on täidetud kaameratega. See tähendab, et seal toimuv vajab kellegi arvates vaatajat. (By just existing you are also an unwilling participant in a (video) performance). No ja internetis ka.

Liisbeth Horn (1997) on vabakutseline, kes kahtleb nii eksistentsis kui ka süsteemis, milles eksisteeritakse. Ta on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide eriala, pälvinud Komissarovi stipendiumi (2021), kolleegide loodud lavastajaauhinna (2021) ja WTF praissi (2023). Viimatisteks töödeks on interdistsiplinaarne Avaliku Sabotaaži Liit (2022), mölutamis-stream „metaeeter” koostöös Ruslan Stepanoviga (2023), semiootiline rännak-lavastus „Iu, purjus ingel” Maardu Dekennaalil (2022), tõejärgne lavastus „Tõde ja õigus” (2021).

Kärt Koppel on etenduskunstnikust nohik, keda huvitavad pop- ja kõrgkultuuri vahelised puutepunktid, mida ta uurib teksti, sotsiaalmeedia ja etenduskunstide kaudu. Ta kirjutab Tantsu KuuKirja rubriiki „Tantsust tantsuta” ja on ⅓ kunstirühmitusest Unholy Trinity. Hiljuti osales ta tantsukriitika uurimisresidentuuris (2022-2023) Sõltumatu Tantsu Laval ning lavastas/etendas oma tantsudebüüdis „So You Think You Can Dance” (2023). Kärdi tööd on kontoriesteetilises kastmes haudunud ideed, kontseptsioonid ja vormimängud.

Anumai Raska (1997) on etenduskunstnik ja tantsija, kelle loomingu lätteks on olnud üksikisiku suhe ja vastutus ümbritsevaga ning selles leiduv üksindus. Sotsiaalpoliitilised küsimused, ka oma pehmemates toonides, on seega Raska loomingus olulisel kohal. Ta on üles astunud erinevatel sündmustel, galeriides ja teatrilavadel ning mais 2023 esietendus Anumai soololavastus „Parasiidiaed” Von Krahli Salongis. Etendajana on ta osalenud mitmetes, sh rahvusvahelistes töödes, viimati „Pure Pink Pox” (The Biofilm Sisters, Raudva asendajana), „Läbi kukkumine” (Keithy Kuuspu) ja „Performance STL-is” (Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov).