„Päike, esimene tähtede seas, näib olevat kaotanud oma tavapärase valguse ja võtnud sinaka tooni. Paneme imeks, et ei näe keskpäeval oma varju, tunneme, et tema võimas kuumus on hääbunud ning et nähtused, mis käivad kaasas põgusa varjutusega, kestavad aasta läbi.

Ka Kuu – isegi täiskuu ajal – on kaotanud oma loomupärase hiilguse. Kummaliselt on seni kulgenud see aasta. Pole olnud talvetorme, kevade mahedust ega suvekuuma. /.../ Tundub, nagu oleksid aastaajad segi paisatud, ning tavaliselt õrnades sadudes valmivaid vilju ei saa kuivanud maast otsida. /.../ Et te aga mu kirjeldatud taevamärkide pärast liialt ahastusse ei satuks, pöörduge tagasi looduse juurde ja mõistke nende tavainimeses hämmastust tekitavate asjade põhjust.“
Cassiodorus
—
“Millal see kõik lõpeb?”
Mitte kunagi.
—
“Aasta ilma suveta” on tehnoloogiline rännaklavastus, mis leiab aset düstoopilises lähitulevikus. Lavastuses on kasutusel motion tracking andurid etendajate kehadel, mis annavad näitlejatele võimaluse mängida lavastuse käigus radikaalselt erinevaid karaktereid.