„Unusta“ käsitleb mäletamise üht kõige huvitavamat kihti: unustamist. Unustust peetakse mäletamise vastandiks. Suurt osa oma elust ei suuda me meeles pidada, ajaliselt moodustavad mällu talletunud hetked tervest elust üsna väikese osa. Aga sedagi, mida me oleme suutnud meeles säilitada, võime olla säilitanud valesti, sest ka selge mälestus võib sisaldada teadvustamatut unustamist või moodustuda kadunud ja säilinud episoodide vaheldumisest või segunemisest. Ent ometi kuulub unustamine mäletamise juurde, ainult unustatu taustal saab mällu püsima jäänu selgemalt esile tõusta. Unustatu teeb mälestustele ruumi, loob selle ruumi.
Sellega seoses kutsume inimesi jagama oma unustusi – nii nagu tavaliselt jagatakse mälestusi. Kaugeltki kõik meelest pühitud sündmused ei pruugi jääda püsivalt unustusse, midagi neist võib ühel või teisel põhjusel meenuda, ootamatult ilmsiks tulla. Palumegi jagada lugusid mõnest hetkest või juhtumist, mille käigus või mille tagajärjel on unustatu korraga meenunud. Ammutaksime meeleldi sellistest juhtumitest inspiratsiooni oma unustamisloomingu jätkamiseks.

Installatsioonile