Teatri ajalugu, alates antiik-kreeka amfiteatritest kuni kaasaegsete teatrivormideni, on näidanud, et “vaatamine” toimub teatris helide kaudu, sest just hääled teevad vaatemängu nähtavaks. Teater tugineb helilainete tõhusale edasikandumisele, et jõuda publiku kujutlusvõimelisse kõrva, olgu selleks etendaja hääl ja liikumine, helikujundus või vaikusest läbi tungiv publikumüra. Filosoofias aga on nägemis- ja kuulmismeeled sageli üksteise vastu seatud: silmaga mõtestatakse maailma, samas kui kõrvaga tajutakse seda vähendatud viisil. “Schema” huvisfääris on visuaalne ja heliline informatsioon, nende potentsiaalne põrkumine ja omavaheline rikastamine. “Schema” üheks lähtepunktiks on ajalooliste kunstiteoste tehnilised ja poeetilised kirjeldused ning performatiivsed ja afektiivsed tõlgendused. “Schema” on kujutiste kirjeldamisest lahti rulluv muusikalisus.

“Schema” võtab vaatluse alla kuulmise ja kuulamise fenomenoloogia teatris. “Heli tuleb mõista olemuslikult häirivana ning teatrit tuleb mõista mitte katkematu vastuvõtu programmina, vaid pideva võnkumisena „kaasatuse ja häirituse” vahel (Ross Brown). Saab väita, et publik kuuleb kõike, kuid kuulab valikuliselt ning need valikud tulenevad publiku liikmete kuulmise füüsilistest eripäradest, dramaturgilisest seadistusest, subjektiivsetest eelistustest ja kultuurilistest otsustest. Kaasatus ja häiritus ei piibrdu ainult kuulmisega, vaid inimese üldise tähelepanu kõikumisega ning sellega kaasneva kehalise aktiivsusega. Kehaline võnkumine, mis omakorda moodustab uue taustamüra – publikumüra –, mis viib ringiga tagasi kollektiivsesse “stseenianalüüsi”.

“Schema” on dialektiline idee vaadeldava, kuuldava ja mõistetava vahel. Aga see dialektika ei ole lõppeesmärk, vaid sillutab teed puhtale kogemusele. Teritab vaataja impulsiivset ja pärilikku empiirilist taju ning kutsub seda usaldama. Maailm ei ole ega saagi olla lõpuni kirjeldatav. Kuid oluline on, mida otsustatakse kirjeldada ja kuidas.

Karl Saks on vabakutseline koreograaf, tantsija ja helikujundaja. Ta lõpetas 2009. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna (BA), 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia eriala (MA) ning 2021. aastal alustas doktoriõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Saks töötab lektorina Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on teinud koostööd nii helikujundaja, dramaturgi, tantsija, lavastaja assistendi kui kaas-lavastajana. Ta on osa muusikalisest kollektiivist Cubus Larvik.